Tuleviku Tallinna loov arhitekt Antti Nousjoki: arhitektuur, mis on loodud ainult mõju pärast, on mõttetu! Kui rääkida kaasaegsest arhitektuurist, ei saa mööda vaadata ALA Architectsi asutajaliikmest Antti Nousjokist, kelle tööde hulka kuuluvad muu hulgas Helsingi oivaline Oodi raamatukogu ja Eestis arendatav Eedu haridus- ja ettevõtluslinnak. Vestlesime temaga arhitektuuri rollist 21. sajandi ühiskonnas, loovuse tähendusest hoonetes ning sellest, miks Eedu pole lihtsalt kõrghoone, vaid visioon uuest linnalikust mõtlemisest.
Nousjoki usub, et tänapäevased hooned peaksid ergutama inimeste loovust, mitte taanduma pelgalt efektse välimuse loomiseks. “Arhitektuur, mis on loodud ainult mõju pärast, on mõttetu,” ütleb ta. Tema sõnul peegeldab selline lähenemine laiemat väärarusaama arhitektuurist, kus tänapäeva stiilid jäävad sageli pealiskaudseks ega vasta ühiskonna tegelikele vajadustele.
Norusjoki arvates peaks arhitektuur võtma arvesse, kuidas inimesed tegelikult hooneid kasutavad ja vastama kaasaegse elu vajadustele. “Loovus ei tohiks ilmneda ainult fassaadis, vaid selles, kuidas hoone toimib ja kuidas see võimaldab inimestel selles ruumis midagi luua, suhelda ja areneda.”
COVID-19 pandeemia tõi esile vajaduse ümber mõtestada, kuidas kontorid, koolid ja muud ühiskondlikud hooned töötavad. “See, et me täna seda intervjuud videokõne teel teeme, oleks viis aastat tagasi olnud pigem erandlik. Kuid nüüd on see normaalsus – ja sellel on mõju ka sellele, kuidas peaksid välja nägema töö- ja õpperuumid.”
Tallinna südalinna kerkiv Eedu haridus- ja ettevõtluslinnak on just sellise mõtteviisi tulem. Tegemist on kõrghoonega, mille alumised korrused on ühendatud EBS-i kooliga, luues uue, ühise linnaruumi erinevatele kasutajagruppidele: õpilastele, ettevõtjatele ja kogukonnale.
“Eedu pole lihtsalt kõrghoone. See on vertikaalne linn – sotsiaalne struktuur, mille igal korrusel on oma funktsioon ja iseloom. See ei tõuka avalikkust endast eemale, vaid kutsub seda endaga kaasa mõtlema,” selgitab Nousjoki. Ta rõhutab, et hoone alumised korrused on avalikuks kasutamiseks, sisaldades nii ühiseid tööruume kui ka ruume kogukonnaüritusteks.
“See on hoone, mis ulatub linna. Mitte üksnes visuaalselt, vaid funktsionaalselt. See ei ole luksuslik pilvelõhkuja, mis on lihtsalt kuhugi tõstetud – see on hoone, mis kasvab oma kontekstist välja.”
Nousjoki sõnul on Eedu üks esimesi omataolisi Tallinna kesklinna hooneid kogu maailmas, mis püüab teadlikult ühendada erinevad kasutusviisid. “Seda tüüpi hooned on haruldased. Üldiselt püstitatakse kõrghooneid vaid eluasemeks või äripindadeks, ilma sügava sidemeta linnaga. Eedu seevastu püüab saada Tallinna elava linnakeskkonna osaks.”
Hoone idee kujunes välja samm-sammult. “Arhitektuur ei ole üksik mõte, mis järsku pähe tuleb. See on pigem nagu Rubiku kuubiku lahendamine – keeruline, sammsammuline protsess, kus iga muutus mõjutab teist. Sageli istub väike meeskond mitu tundi koos, vaieldakse, katsetatakse ja seejärel jõutakse mingi läbimurdeni.”
Ta lisab, et tihtipeale pole eesmärk luua “täiuslikku” lahendust, vaid leida väga hea, tugev kontseptsioon ja sellele kindlaks jääda. See on pidev kompromisside ja avastuste protsess, kus arhitektuuriline identiteet hakkab kujunema funktsionaalsete vajaduste ja linnaplaneerimise ideede toel.
Nousjoki kirjeldab, kuidas Eedu alumised korrused loovad sideme linna ja kooli vahel, pakkudes paindlikke, kaasavaid ruume. “Seal saavad kokku õpilased, elanikud, ettevõtjad ja möödujad. See loob dialoogi linna ja hoone vahel.”
Ülemised korrused on privaatsemad, sealt leiab büroopindu ja eluruume, kuid ka seal on läbivalt säilinud idee mitmekesisusest ja ruumilisest dünaamikast. “Eedu on pigem linn hoones kui lihtsalt hoone linnas. See näitab, kuidas arhitektuur saab olla platvorm – mitte eesmärk omaette, vaid midagi, mis loob võimalusi ja muudab ühiskonda.”
ALA Architectsi tuntus sai tugeva tõuke Oodi raamatukoguga Helsingis, mis oma vormilt ja funktsioonilt tõi uusi standardeid avaliku hoone kontseptsiooni. Nousjoki sõnul ei hakanud nad sellest projektist mõeldes kohe joonistama, vaid analüüsisid esmalt põhjalikult ruumiprogrammi.
“Me mõistsime üsna kiiresti, et umbes kolmandik funktsioonidest nõuab suletud ruume, ülejäänud osa saab olla avatud ruum. Selle alusel jagasime hoone kolmeks kihiks: avatud maapind, kinnine keskosa ning avatud ülemine korrus,” kirjeldab ta. Tulemus oli visuaalselt lummav, ent samas ratsionaalselt läbimõeldud. “See ei ole keeruline arhitektuur. See on täpne, selge ja funktsionaalne.”
Iga korrus sai täiesti erineva karakteri. Alumine tase on avatud ja elav – suheldes linna ja tänavaruumiga. Keskmine korrus on rahulik, suunatud digitaalsele tööle ja individuaalsele keskendumisele. Ülemine korrus avaneb panoraamselt linnale, pakkudes vaikust ja valgusküllust. “See on ruum, kus inimesed saavad valida endale sobiva keskkonna vastavalt oma tegevusele,” ütleb Nousjoki.
Kui küsida, kes on tema suurimad eeskujud, vastab Nousjoki tagasihoidlikult: “Ma võiksin öelda mõne kuulsa nime, aga see oleks liiga vanamoodne.” Teda inspireerib pigem arhitektuuri mitmekesisus üle maailma. “Ma hindan ausat kirge ja pühendumust, olgu selle väljendusviis milline tahes.”
Ta lisab, et arhitektuuris tuleks rohkem tähelepanu pöörata mitteläänelikele ehitustraditsioonidele ning ajutistele või äärmuslikes oludes loodud hoonetele. “Rahvusvaheline kosmosejaam, näiteks, on üks muljetavaldavamaid arhitektuurilisi saavutusi,” naerab ta.
Kui aga nimetada üks lemmikhoone, ei kõhkle Nousjoki hetkekski: “Rockefeller Center New Yorgis. Selle hoone detailide kaudu võib õppida kogu arhitektuuri. See on funktsionaalsuse ja ilu vaheline täiuslik tasakaal. Seal on jäähall, kontserdisaal, büroohooned – see on kui iseseisev väike linn. Kui seda põhjalikult uurida, võib sellest saada suisa arhitektuuriõpik.”
Nousjoki on veendunud, et parim arhitektuur sünnib koostöös. “Meeskonnatöö, pidev analüüs, arutelud ja visuaalne testimine – see kõik viib tulemuseni, mis on elujõuline, mitte lihtsalt ilus.”
Kui vaadata Nousjoki ja ALA Architectsi projekte on selge, et see pole arhitektuur pelgalt arhitektuuri pärast. See on praktiline kunstiliik, mis vastab ühiskonna muutustele, avab uusi võimalusi ja julgustab meid mõtlema, tegutsema ja olema paremad – iseenda ja oma linna suhtes.
Originaalartikkel: Kodugeenius 9.04.2025
https://kodu.geenius.ee/blogi/metro-linnalood/tuleviku-tallinna-loov-arhitekt-antti-nousjoki-arhitektuur-mis-on-loodud-ainult-moju-parast-on-mottetu/