Vaadates Eestis ja maailmas toimuvat, on võtmeküsimuseks, kuidas jääda optimistlikuks. Maailmas toimuvate sõdade ja Eesti majanduse vähikäigu taustal on lihtne sattuda negatiivsuse lõksu. Kuid negatiivsus taastoodab negatiivsust.
Isegi kui on raske leida ratsionaalset põhjust, on vaja lootust ja optimismi. Ülioptimistist ei ole muidugi palju kasu, aga mõõdukas optimism on abiks. Pessimistid võivad kõlada targalt, aga optimistid panevad asjad liikuma.
Selle mõtte ajel kirjutasin hiljuti Äripäevas pikema loo, kuidas optimistliku stsenaariumi korral jõuda aastaks 2040 kasvava ja rohelisema majanduseni. Kindlasti on võimalikud ka pessimistlikumad stsenaariumid, kuid praegusel hetkel on vaja just positiivset narratiivi.
Nobeli majanduspreemia laureaat Robert Shiller on pakkunud välja nn narratiivse majanduse teooria. Selle kohaselt määravad suurtes määramatuse tingimustes ja majanduslikult olulistel pöördepunktidel majanduse käekäiku mitte niivõrd majanduslikud fundamentaalnäitajad, vaid valitsev sentiment ja meie hoiakud.
Ettevõtjate loovus on optimistliku stsenaariumi puhul eriti oluline, sest uued kasvavad ärimudelid tekivad just eksperimenteerimise käigus nn loova hävituse protsessi kaudu. Ettevõtlus on eelkõige kunst, mille arenguks on vaja ettekujutusvõimet ja loomingulisust. Igas valdkonnas tuleb pidevalt otsida uusi turge ja turunišše ning kohandada oma tooteid ja teenuseid vastavalt sellele. See on osa ettevõtlikust avastusprotsessist.
Lisaks tugevatele signaalidele tuleb pidevalt jälgida ka nn nõrku signaale – arenguid, mis ei ole hetkel statistiliselt olulised, kuid millel on potentsiaal muutuda oluliseks. Just sellised signaalid võivad anda lootust ja hoida majandusnarratiivi positiivsena.
Haridus on positiivse narratiivi loomisel peamine tegija. Kuigi teiste konkurentsivõime näitajate osas on Eesti olnud viimastel aastatel langustrendis Šveitsi ärikooli IMD võrdluse põhjal, on haridus Eesti tugevus. Seda ka võrreldes Leeduga, mille käekäigust kuuleb viimasel ajal Eestis sageli.
EBSil on hariduse ja ettevõtluse sidumisel konkreetne roll. Meie panus bakalaureuseõppesse Eestis on püsinud stabiilsena, vaatamata ebasoodsale väliskeskkonnale, kus sõda ja karmid immigratsioonireeglid on vähendanud välisüliõpilaste osakaalu. Samas oleme viimastel aastatel mitmekesistanud oma tegevusi ning loomingulisemalt lähenenud ülikooli suunamisele.
EBSi teadus- ja arendustegevus on jõudsalt kasvanud. Osaleme viies Horisonti teadusprojektis ja mitmes teises Euroopa Liidu projektis, mis aitavad kasvatada ülikoolide võimekust. Nõudlus meie täiendkoolituste ja lühemate programmide järele on kasvutrendis. Ja seda mitte ainult Eestis, vaid ka kogu maailmas. Augustis toimunud EBSi rahvusvahelisest suvekoolist võttis osa 75 magistritaseme õppurit neljalt kontinendilt.
Kõige olulisemana näeme kvaliteedi kasvu. Seda nii üliõpilaste tagasisides kui ka üldises rahulolus. EBS Gümnaasium on riigieksamite tulemuste põhjal 11. kohal Eestis ja on viimastel aastatel teinud kiire tõusu võrreldes teiste gümnaasiumitega. Meie teaduspublikatsioonide kvaliteet on paranenud. Doktoriõppe vastu on suurem huvi ja taotlejate arv on oluliselt kasvanud.
Kõige selle toetuseks ja pikaajaliseks arenguks on EBSi investeerimistegevus märkimisväärselt suurenenud ning uue maja ehitus Lauteri tänaval käib hoogsalt – seda on kindlasti märganud kõik, kes on sinnakanti sattunud.
EBS teeb seda kõike, et tugevdada sidet hariduse ja ettevõtluse vahel. Selles on teil, vilistlastel, oluline roll. Olete alati teretulnud panustama meie tegevustesse. EBSi uksed on teile alati avatud – tuleb vaid sisse astuda.